Mis oli positiivset nõukogude ajas?

Ma ei tea kuid teil, aga mul on viimasel ajal tulnud naha vahele tugev nõuka-aja nostalgia. Kui mõne kuu eest hakkasin koguma kokku erinevaid tollest ajast pärit asju, arvasin, et olen ainus hull. Täna tean, et eestis on minusuguseid vähemalt sadu! Kes kogub marke, kes relvi, kes tehnikat, kes lenineid, märke ja ordeneid, kes kõike, mis metallist ja kauakestev!

Niisiis on jutt mitte okupatsiooniaja poliitikast vaid tavaliselt elust, meid 50 aasta vältel ümbritsenud ajsadest (disain) ja elukorraldusest. Ma ei vaeva ennast sellega, kui halb oli nõukogude aega ja kui palju kurja see süsteem tegi. Mind huvitab kõik positiivne, põnev, omapärane, mis tolles ajast kaasa võtta.

Tänaseks olen hankinud endale kümneid fotoaparaate, kümneid raadioid, palju muud träni, mänguasju, nõusid, jne, jne. Olen avastanud, et nõukogude aja üks suuremaid võlusid disainimaailmas oli just plaanimajanduse viljakas pinnas))

Minu kui värske nõuka-asjade kollektsionääri hiljutine avastus pärast seda,kui olin kokku kogunud mõnisada erinevat eset, oli lihtne: kauneid asju tehti harva, suur osa huvitavamat tehnikat oli lääneriikide toodete odavad koopiad. Kuid disaini ilu oli ideoloogilises suunitluses ning võimaluses iga toote pikas elutsüklis - seda pole võimalik turumajdnus olukorras iialgi korrata. Ja mis kõige vahvam - nõukogude eestis tehti nii vingeid asju, et osssaaa!!! Tarbeklaas, Norma, Vihur, Punane Ret, jne, jne!!!